Luuletused
Mis silm eal märkab,
kõrv kuuleb ja suu maitseb,
võib saada haikuks
kõrv kuuleb ja suu maitseb,
võib saada haikuks
Olla veel laps
Olla veel laps ja sumada lompides,
asjade olemust kogeda kompides.
kastepiiskades näha imedust,
käia, kartmata ööd ja pimedust,
aus olla aususest midagi teadmata,
laulda südamest ridagi seadmata,
hommikul eilsest puhtaks end küürida,
võõraid voorusi mitte üürida,
mitte end teadmiste torni müürida,
paati veel nimeta merele tüürida.
Olla kui laps ja joobuda viinata,
lemmiklauludest loobuda piinata.
lõpmatult ühest ja samast tüdida,
ülekohust tajuda üdiga,
süüa isukalt leiba ka lihata,
armast armsamaks hüüda tihata,
hingega hoida ja vihaga vihata,
suuremaks, suuremaks kasvada ihata.
Laps olla, laps olla kaua nii
hälist hauani.
***Oleks vast mõnusam tunne...
Oleks vast mõnusam tunne
elada lembel Jamaikal,
või kus mühaks mu unne
metsik ja põhjatu Baikal,
või kus viinapuust marjad
ise mul kukuksid suhu,
või kus kaamelikarjad
rändaksid ei-tea-kuhu.
Sündida salvitud peres,
hõbelusikas peos,
seisuseväärikus veres,
miljon võimalust eos.
Aga näe, rannakäär paene
Tuhkatriinuks sai minu,
istun ja korrutan vaene
paepealsel kasvanud linu.
Ühtlane, sõlmeta lõng
on minu ainuke uhkus.
Einel on ükssama hõng,
rahakotil on puhkus.
Padi nii mühklik kui mütar,
pikutan kulunud baikal,
mõtlen, kas Põhjamaa tütar
elada oskaks Jamaikal,
kusagil Capril või Hiinas
saaksin kas silmile und ma,
troopika pimedas piinas
igatseks, igatseks lund ma,
igatseks välku ja rahet,
härmatist, tormi ja halla,
tööd, millel polegi vahet,
koduste tähtede alla.
Tilluke maa nagu pihk,
aga siit leida võib paljut –
põhjavalguse vihk
aimata annab kaljut,
mastimetsade väge,
jõgesid, järvi ja merd,
suusamurdmise mäge,
rahvast, kes segatud verd.
Tuisud ja tuulevaikus.
Tihaste tsiitsitav parmas.
Maakera ilusam paik, kus
elada armas.
Ilmunud kogus “Laps tahab klassi kammitsaist lahti” (1984)
Haikud
Käib lageraie,
plats-puhtaks-kampaania.
Kännud karjuvad.
Üks kasenoorik
kuusemuttide vahel.
Võrdõiguslikkus.
Plika ahistab
poissi. Surmani tüütab.
Kellele kaebad.
Käpardist sääse
sugupuule teeb lõpu
hele pihuplaks.
Rehemasina
ürgset häält asendavad
muruniidukid.
Olla veel laps ja sumada lompides,
asjade olemust kogeda kompides.
kastepiiskades näha imedust,
käia, kartmata ööd ja pimedust,
aus olla aususest midagi teadmata,
laulda südamest ridagi seadmata,
hommikul eilsest puhtaks end küürida,
võõraid voorusi mitte üürida,
mitte end teadmiste torni müürida,
paati veel nimeta merele tüürida.
Olla kui laps ja joobuda viinata,
lemmiklauludest loobuda piinata.
lõpmatult ühest ja samast tüdida,
ülekohust tajuda üdiga,
süüa isukalt leiba ka lihata,
armast armsamaks hüüda tihata,
hingega hoida ja vihaga vihata,
suuremaks, suuremaks kasvada ihata.
Laps olla, laps olla kaua nii
hälist hauani.
***Oleks vast mõnusam tunne...
Oleks vast mõnusam tunne
elada lembel Jamaikal,
või kus mühaks mu unne
metsik ja põhjatu Baikal,
või kus viinapuust marjad
ise mul kukuksid suhu,
või kus kaamelikarjad
rändaksid ei-tea-kuhu.
Sündida salvitud peres,
hõbelusikas peos,
seisuseväärikus veres,
miljon võimalust eos.
Aga näe, rannakäär paene
Tuhkatriinuks sai minu,
istun ja korrutan vaene
paepealsel kasvanud linu.
Ühtlane, sõlmeta lõng
on minu ainuke uhkus.
Einel on ükssama hõng,
rahakotil on puhkus.
Padi nii mühklik kui mütar,
pikutan kulunud baikal,
mõtlen, kas Põhjamaa tütar
elada oskaks Jamaikal,
kusagil Capril või Hiinas
saaksin kas silmile und ma,
troopika pimedas piinas
igatseks, igatseks lund ma,
igatseks välku ja rahet,
härmatist, tormi ja halla,
tööd, millel polegi vahet,
koduste tähtede alla.
Tilluke maa nagu pihk,
aga siit leida võib paljut –
põhjavalguse vihk
aimata annab kaljut,
mastimetsade väge,
jõgesid, järvi ja merd,
suusamurdmise mäge,
rahvast, kes segatud verd.
Tuisud ja tuulevaikus.
Tihaste tsiitsitav parmas.
Maakera ilusam paik, kus
elada armas.
Ilmunud kogus “Laps tahab klassi kammitsaist lahti” (1984)
Haikud
Käib lageraie,
plats-puhtaks-kampaania.
Kännud karjuvad.
Üks kasenoorik
kuusemuttide vahel.
Võrdõiguslikkus.
Plika ahistab
poissi. Surmani tüütab.
Kellele kaebad.
Käpardist sääse
sugupuule teeb lõpu
hele pihuplaks.
Rehemasina
ürgset häält asendavad
muruniidukid.
