Töökohad
Kas Toompea ikka veel lonkab,
üks jalg Lühike,
teine Pikk?
Jah, seda küll.
Õnneks
pole veel amputeeritud.
üks jalg Lühike,
teine Pikk?
Jah, seda küll.
Õnneks
pole veel amputeeritud.
Kirjanike Liidu juhatuse presiidium 1982
Lehte Hainsalu oli ametiühingu komitee tehniline sekretär Tartu Aparaadiehituse Tehases, töötas kolm aastat õpetajana Tartu 3. ja 8. Keskkoolis (praeguse nimega Tartu Raatuse Gümnaasium ja Tartu Forseliuse Gümnaasium), oli kaasistuja kohtus ja ajakirjanik ajaleht "Edasi" toimetuses. 1977-1988. aastatel oli Lehte Hainsalu Eesti Televisiooni Tartu stuudio mittekoosseisuline kaastööline: 1978. aastal telesarja "Inimene ja tema õpetaja", 1977-1986 sarja "Lapsesuu", 1985-1986 sarja "Teine perekond" autor.
Kui Lehte Tartu Kirjanike Maja "perenaiseks" valiti, oli ta ametinimi proosaline:esialgu konsultant, siis vastutav sekretär, sisuliselt juhataja. Ta oli ainus naiskirjanik kogu NSVL-is, kes valiti Kirjanike Liidu sekretäriks.
Lehte Hainsalu on öelnud Tartu Kirjanike Maja kohta:
"Minu meelest on ta ikka olnud üks vastaliste pesa. Selles mõttes, et suurtele riiklikele lollustele seisti seal vastu nii palju kui võimalik."
1980. aastal kirjutas Lehte alla nn neljakümne kirjale. Selle kohta on ta öelnud:
"Muidugi ma kartsin...Kodustele ei saanud öelda juu."
......................................................................................................................................................................
"Kui ma 1980-ndatel Kirjaniku Liitu Tartu osakonna sekretär olin, käis poliitika lahkamine hommikust õhtuni. Lausa tänavalt tuldi rääkima ja arutama./.../ Ülemnõukogusse valiti meid viieks aastaks, olime kaks ja pool. Mind valiti ilmselt sellepärast, et teati minu eestimeelsust. /.../ Olin teinud ka televisioonis hulk aastaid saateid ja tänu mu telesaadetele lastest, vanadekodudest ja puuetega inimestest mind vist sotsiaalkomisjoni valitigi."
......................................................................................................................................................................
Kui Lehte Tartu Kirjanike Maja "perenaiseks" valiti, oli ta ametinimi proosaline:esialgu konsultant, siis vastutav sekretär, sisuliselt juhataja. Ta oli ainus naiskirjanik kogu NSVL-is, kes valiti Kirjanike Liidu sekretäriks.
Lehte Hainsalu on öelnud Tartu Kirjanike Maja kohta:
"Minu meelest on ta ikka olnud üks vastaliste pesa. Selles mõttes, et suurtele riiklikele lollustele seisti seal vastu nii palju kui võimalik."
1980. aastal kirjutas Lehte alla nn neljakümne kirjale. Selle kohta on ta öelnud:
"Muidugi ma kartsin...Kodustele ei saanud öelda juu."
......................................................................................................................................................................
"Kui ma 1980-ndatel Kirjaniku Liitu Tartu osakonna sekretär olin, käis poliitika lahkamine hommikust õhtuni. Lausa tänavalt tuldi rääkima ja arutama./.../ Ülemnõukogusse valiti meid viieks aastaks, olime kaks ja pool. Mind valiti ilmselt sellepärast, et teati minu eestimeelsust. /.../ Olin teinud ka televisioonis hulk aastaid saateid ja tänu mu telesaadetele lastest, vanadekodudest ja puuetega inimestest mind vist sotsiaalkomisjoni valitigi."
......................................................................................................................................................................
Toompeal kirjanike kongressil 1976.
Aastail 1990-1992 oli Lehte Hainsalu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, selle presiidiumi ning juhatuse liige ja sotsiaalkomisjoni esinaine. Samuti sai temast Põhiseaduse Assamblee II toimkonna aseesimees; assamblee tegutses septembrist 1991 aprillini 1992.
Aastal 1992 kutsus rektor Eenok Haamer Lehte stilistika lektoriks Tartu Teoloogia Akadeemiasse.
Lehte tegeles ka värsiridade eestindamisega soome, vene, saksa ja hispaania keelest.
Aastal 1992 kutsus rektor Eenok Haamer Lehte stilistika lektoriks Tartu Teoloogia Akadeemiasse.
Lehte tegeles ka värsiridade eestindamisega soome, vene, saksa ja hispaania keelest.
Kirjandustund 'Edasi' kaminasaalis. Lehte Hainsalu, Kersti Merilaas ja Kalr Muru
